Mõned suitsusaunad Võrumaal;
MIS ON SUITSUSAUN?
Õige saun on võrokese jaoks ikka traditsiooniline suitsusaun. See on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui hing. Saunaskäiguga on siinkandis seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab peale saunas käimise tavade ka sauna kütmise, vihtade tegemise ning sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta.
Suitsusaunal ei ole korstnat. Suits lastakse välja läbi akna, praokil ukse või erilise tossumulgu kaudu. Sauna kütmist alustatakse lõuna paiku, õhtupoolikuks on viimane ahjutäis põlenud ja suits saunast välja lastud. Siis seisab saun veel tunnikese ootel, kuni esimesed saunalised tulevad ja alustavad kõvema leili võtmist.
Õigesti ja korralikult köetud suitsusaunas ei ole karmu ega suitsu, õhk on kerge. Leil ei kõrveta, kuumus soojendab keha pikkamööda. Eriti mõnus on leili võtta laval pikali olles: siis on kuumus ühtlane peast jalgadeni. Ihu hakkab niiske leili käes üsna ruttu higistama ja vahepeal on mõnus käia saunast väljas end jahutamas, julgemad kargavad koguni vette või lumme.
Nõnda võib saunalaval õige mitu korda käia: higistada, vahepeal pehme kasevihaga vihelda ja taas end jahedaga karastada. Vihtlemine masseerib nahka ja lõdvestab pinges lihaseid, kontidest kaob väsimus.
Saunast toa poole astudes on kerge ja vaba tunne, argimured on jäänud kaugele ja meel on rahulik. Õhtul pärast sauna ollakse niisama, võetakse kerge eine ja puhatakse saunaskäigust. Suitsusauna hõng aga püsib saunalisega kaasas veel järgmisel päevalgi.
Augustikuus leiab aset Haanimaa suidsusannanätäl
Haanjamaa suitsusaunanädal
Selle raames toimuvate ürituste käigus soovitakse külastajatega jagada nii saunaelamusi kui ka teadmisi suitsusaunaga seotud kommetest, uskumustest ja rituaalidest. Saab osaleda töötubades, teha ringkäigu Haanjamaa suitsusaunades ning mekkida suitsusaunas suitsutatud liha.
Info www.haanja.eu/sann/ ja www.savvusann.ee
No mis sann tuu ilma kõrraligu kõovihalda om? Vihtu tulõ kõvva ja vahepääl viil lumpi külmä vii sisse karada vai talvõl lumõ seen püherdä.
Ku vihõldas, sõs tennädas. Tenosõnnu võit üldä mitund muudu, näütes niiviisi: aituma sannakütjäle, aituma sausüüjäle, aituma viituujalõ ja vihahaudjalõ, aituma puulahkjalõ!
Päält mõskmist tulõ hinnäst vihaviiga üle uhta. Ku sannast vällä saat, om hiussil ja rõivil hää kõo ja suidsu hõng külen.
Sann om kohtomaja, kon kõik nädäli patu kihä sisest vällä aedas.